25 aug Finantsjuht vs raamatupidaja

Miks kasvavad ettevõtted vajavad rohkem finantsjuhti kui raamatupidajat?

Käive kasvab, uusi kliente tuleb juurde, meeskond suureneb – kõik märgid näitavad, et ettevõttel läheb hästi. Ja ometi tunneb omanik end rahaasjades ebakindlamalt kui kunagi varem: pangakontol napib raha täpselt siis, kui käive on kõige kõrgem, ning otsuseid – kas palgata uus inimene, võtta laenu või investeerida seadmesse – tehakse ikka kõhutunde järgi, sest keegi ei oska öelda, mida numbrid tegelikult näitavad.

See ei ole raamatupidaja süü. Raamatupidaja teebki oma tööd hästi: maksudeklaratsioonid on tähtaegselt esitatud, bilanss on korrektne, kanded on õiged. Probleem on selles, et kasvufaasis vajab ettevõte peale korrektsete andmete ka kedagi, kes neid andmeid tulevikku vaadates tõlgendab ja aitab teha otsuseid. See on finantsjuhi roll ning see erineb raamatupidaja rollist palju rohkem, kui enamik ettevõtjaid arvab.

Finantsjuht vs raamatupidaja: mõlemad täidavad erinevat rolli

Kõige lihtsam on mõelda sellest kui autojuhtimisest. Raamatupidaja on tahavaatepeegel – ta näitab täpselt ja usaldusväärselt, kust te tulete. Finantsjuht on GPS ja marsruudi planeerija korraga: tema küsimus ei ole “mis juhtus”, vaid “mis juhtub järgmisena, kui me nii jätkame” ja “mida peaksime tegema, et jõuda sinna, kuhu tahame”.

Lühidalt: raamatupidaja teeb ettevõtte finantsandmed korrektseks; finantsjuht teeb need andmed kasulikuks.

Miks kasv teeb finantsjuhtimise järsku palju keerulisemaks?

Väikeses, äsja alustanud ettevõttes on finantspilt tavaliselt lihtne: vähe kliente, vähe tarnijaid, üks-kaks rahavoo mustrit, mida omanik peas hoiab. Kasvades muutub kõik korraga keerulisemaks: kliente ja tarnijaid on rohkem, maksetähtajad on erinevad, laoseisu või tööjõukulu tuleb ette rahastada, uued töötajad ja uued turud toovad kaasa kulusid enne, kui need hakkavad tulu tooma.

Siit tuleb ka kasvavate ettevõtete kõige levinum ja ohtlikum eksiarvamus: kasum kasumiaruandes ei tähenda raha pangakontol. Ettevõte võib olla paberil kasumlik ja samal ajal maksejõuetuse äärel, kui arved laekuvad hilja, kulud kasvavad kiiremini kui laekumised või kapital on kinni laos ja pooleliolevates projektides. Raamatupidamine näitab seda tagantjärele – finantsjuhtimine peaks selle ette nägema ja ennetama.

NÄIDE: Tootmisettevõte kasvatas aastaga käivet ligi kolmandiku võrra. Uued suurtellimused eeldasid materjali ostmist ja lisatööjõu palkamist ammu enne seda, kui kliendid oma arved tasusid. Kasumiaruanne näitas kena kasumit, kuid pangakontol oli perioodiliselt nii vähe raha, et palkade maksmiseks tuli korduvalt kasutada arvelduskrediiti. Raamatupidamine oli täiesti korras, puudu jäi rahavoo prognoosist, mis oleks kasvu rahastamisvajaduse ette näidanud juba enne esimest suurtellimust.

Millised märgid näitavad, et vajate finantsjuhti?

Mõned selged signaalid, mille peale tasub tähelepanu pöörata:

• Otsuseid (töötajate palkamine, hinnastamine, investeeringud) tehakse pigem kõhutunde kui numbrite põhjal.
• Käive kasvab, aga rahavoog on ootamatult pingeline või ettearvamatu.
• Puudub selge ülevaade, milline toode, teenus või klient on tegelikult kõige kasumlikum.
• Eelarve ja tegelikkus lähevad korduvalt lahku, ilma et keegi oskaks täpselt öelda, miks.
• Pank, investor või suurem klient küsib finantsprognoose või -analüüsi, mida ettevõttes praegu keegi koostada ei oska.
• Juhtkonna koosolekutel räägitakse rohkem käibest kui marginaalist, rahavoost ja kasvu hinnast.

NÄIDE: Kiirelt kasvavas teenindusettevõttes suurenes kliendibaas aastaga korralikult, kuid juhtkonnal puudus ülevaade, milline kliendisegment on tegelikult kasumlik. Suuremad kliendid nõudsid rohkem lisateenust ja said suuremaid allahindlusi, mis nende tegeliku marginaali suuresti ära sõi. Alles pärast esimest marginaalianalüüsi selgus, et üks kolmandik käibest tõi ettevõttele vaid kümnendiku kogukasumist – otsus, mida ilma numbriteta lihtsalt näha ei oleks saanud.

Raamatupidaja ja finantsjuht ei ole konkurendid – nad on partnerid

Oluline on rõhutada: kasvav ettevõte ei pea valima raamatupidaja ja finantsjuhi vahel. Need kaks rolli täiendavad teineteist. Hea raamatupidamine on iga usaldusväärse finantsjuhtimise alus — ilma korrektsete ja õigeaegsete andmeteta ei saa finantsjuht midagi prognoosida ega analüüsida. Finantsjuht omakorda annab neile andmetele suuna ja tähenduse, mida raamatupidamise korrektsus üksi ei anna.

Praktikas tähendab see, et enamik kasvavaid ettevõtteid ei vaja kumbagi rolli “kas-või” põhimõttel, vaid mõlemat, sageli koos toimivat meeskonda, kus raamatupidamine ja finantsjuhtimine räägivad omavahel sama keelt ja kasutavad samu andmeid.

Millal on õige aeg sisseostetud finantsjuhi teenusele mõelda?

Hea uudis on see, et finantsjuhtimise juurutamiseks ei pea kohe palkama kallist täiskohaga finantsjuhti. Paljud kasvavad ettevõtted alustavad osalise koormusega või sisseostetud finantsjuhi teenusest, mis annab juurdepääsu strateegilisele finantsvaatele ilma täiskohaga töötaja püsikuluta. Oluline on alustada enne, kui probleemid ilmnevad, mitte pärast seda, kui pank on juba laenutaotluse tagasi lükanud või rahavoog on juba kriitiliseks muutunud.

Kui mõni eelpool kirjeldatud märkidest kõlab tuttavalt, on tõenäoliselt aeg mõelda, kuidas raamatupidamisele lisada strateegiline finantsvaade — ilma, et peaksite üle parda heitma seni hästi toiminud raamatupidamise.

Kokkuvõte

Kasvamine toob endaga kaasa keerukuse, mida raamatupidamise korrektsus üksi enam ei kata. Raamatupidaja annab teile usaldusväärse tagasivaate; finantsjuht aitab teil näha ette ja teha otsuseid, mis toetavad kasvu, mitte ei ohusta seda. Need kaks rolli koos — mitte kummagi arvelt — on see, mis eristab ettevõtteid, kes kasvavad kontrollitult, nendest, kes kasvavad kaosesse.

Järgmises artiklis vaatame lähemalt seitset märki, mis viitavad, et ettevõtet juhitakse pelgalt kõhutunde pealt, ning anname nõu, mida selle vastu ette võtta. Kui soovid juba praegu arutada, kus sinu ettevõte finantsjuhtimise teekonnal asub, võta meiega ühendust.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

1. Mis on suurim erinevus teljel finantsjuht vs raamatupidaja?
Raamatupidaja tegeleb minevikuandmetega (arved, kanded, maksudeklaratsioonid, bilanss), finantsjuht aga vaatab tulevikku (eelarved, finantsprognoosid, investeeringute analüüs ja strateegiline planeerimine).

2. Kas väikeettevõttel on vaja raamatupidajat või finantsjuhti?
Alustav või väike ettevõte vajab eelkõige korrektset raamatupidamist, et täita seadusest tulenevaid kohustusi. Finantsjuhi vajadus tekib siis, kui ettevõte hakkab kiiresti kasvama ja rahavoogude haldamine muutub keeruliseks.

3. Kas finantsjuhti peab palkama täiskohaga?
Ei pea. Paljudele kasvavatele ettevõtetele sobib ideaalselt sisseostetud ehk osakoormusega finantsjuhi teenus, mis tagab professionaalse strateegilise vaate ilma täiskohaga töötaja püsikuludeta.