Käive kasvab, uusi kliente tuleb juurde, meeskond suureneb – kõik märgid näitavad, et ettevõttel läheb hästi. Ja ometi tunneb omanik end rahaasjades ebakindlamalt kui kunagi varem: pangakontol napib raha täpselt siis, kui käive on kõige kõrgem, ning otsuseid – kas palgata uus inimene, võtta laenu või investeerida seadmesse – tehakse ikka kõhutunde järgi, sest keegi ei oska öelda, mida numbrid tegelikult näitavad.

See ei ole raamatupidaja süü. Raamatupidaja teebki oma tööd hästi: maksudeklaratsioonid on tähtaegselt esitatud, bilanss on korrektne, kanded on õiged. Probleem on selles, et kasvufaasis vajab ettevõte peale korrektsete andmete ka kedagi, kes neid andmeid tulevikku vaadates tõlgendab ja aitab teha otsuseid. See on finantsjuhi roll ning see erineb raamatupidaja rollist palju rohkem, kui enamik ettevõtjaid arvab.

Finantsjuht vs raamatupidaja: mõlemad täidavad erinevat rolli

Kõige lihtsam on mõelda sellest kui autojuhtimisest. Raamatupidaja on tahavaatepeegel – ta näitab täpselt ja usaldusväärselt, kust te tulete. Finantsjuht on GPS ja marsruudi planeerija korraga: tema küsimus ei ole “mis juhtus”, vaid “mis juhtub järgmisena, kui me nii jätkame” ja “mida peaksime tegema, et jõuda sinna, kuhu tahame”.

Lühidalt: raamatupidaja teeb ettevõtte finantsandmed korrektseks; finantsjuht teeb need andmed kasulikuks.

Miks kasv teeb finantsjuhtimise järsku palju keerulisemaks?

Väikeses, äsja alustanud ettevõttes on finantspilt tavaliselt lihtne: vähe kliente, vähe tarnijaid, üks-kaks rahavoo mustrit, mida omanik peas hoiab. Kasvades muutub kõik korraga keerulisemaks: kliente ja tarnijaid on rohkem, maksetähtajad on erinevad, laoseisu või tööjõukulu tuleb ette rahastada, uued töötajad ja uued turud toovad kaasa kulusid enne, kui need hakkavad tulu tooma.

Siit tuleb ka kasvavate ettevõtete kõige levinum ja ohtlikum eksiarvamus: kasum kasumiaruandes ei tähenda raha pangakontol. Ettevõte võib olla paberil kasumlik ja samal ajal maksejõuetuse äärel, kui arved laekuvad hilja, kulud kasvavad kiiremini kui laekumised või kapital on kinni laos ja pooleliolevates projektides. Raamatupidamine näitab seda tagantjärele – finantsjuhtimine peaks selle ette nägema ja ennetama.

NÄIDE: Tootmisettevõte kasvatas aastaga käivet ligi kolmandiku võrra. Uued suurtellimused eeldasid materjali ostmist ja lisatööjõu palkamist ammu enne seda, kui kliendid oma arved tasusid. Kasumiaruanne näitas kena kasumit, kuid pangakontol oli perioodiliselt nii vähe raha, et palkade maksmiseks tuli korduvalt kasutada arvelduskrediiti. Raamatupidamine oli täiesti korras, puudu jäi rahavoo prognoosist, mis oleks kasvu rahastamisvajaduse ette näidanud juba enne esimest suurtellimust.

Millised märgid näitavad, et vajate finantsjuhti?

Mõned selged signaalid, mille peale tasub tähelepanu pöörata:

• Otsuseid (töötajate palkamine, hinnastamine, investeeringud) tehakse pigem kõhutunde kui numbrite põhjal.
• Käive kasvab, aga rahavoog on ootamatult pingeline või ettearvamatu.
• Puudub selge ülevaade, milline toode, teenus või klient on tegelikult kõige kasumlikum.
• Eelarve ja tegelikkus lähevad korduvalt lahku, ilma et keegi oskaks täpselt öelda, miks.
• Pank, investor või suurem klient küsib finantsprognoose või -analüüsi, mida ettevõttes praegu keegi koostada ei oska.
• Juhtkonna koosolekutel räägitakse rohkem käibest kui marginaalist, rahavoost ja kasvu hinnast.

NÄIDE: Kiirelt kasvavas teenindusettevõttes suurenes kliendibaas aastaga korralikult, kuid juhtkonnal puudus ülevaade, milline kliendisegment on tegelikult kasumlik. Suuremad kliendid nõudsid rohkem lisateenust ja said suuremaid allahindlusi, mis nende tegeliku marginaali suuresti ära sõi. Alles pärast esimest marginaalianalüüsi selgus, et üks kolmandik käibest tõi ettevõttele vaid kümnendiku kogukasumist – otsus, mida ilma numbriteta lihtsalt näha ei oleks saanud.

Raamatupidaja ja finantsjuht ei ole konkurendid – nad on partnerid

Oluline on rõhutada: kasvav ettevõte ei pea valima raamatupidaja ja finantsjuhi vahel. Need kaks rolli täiendavad teineteist. Hea raamatupidamine on iga usaldusväärse finantsjuhtimise alus — ilma korrektsete ja õigeaegsete andmeteta ei saa finantsjuht midagi prognoosida ega analüüsida. Finantsjuht omakorda annab neile andmetele suuna ja tähenduse, mida raamatupidamise korrektsus üksi ei anna.

Praktikas tähendab see, et enamik kasvavaid ettevõtteid ei vaja kumbagi rolli “kas-või” põhimõttel, vaid mõlemat, sageli koos toimivat meeskonda, kus raamatupidamine ja finantsjuhtimine räägivad omavahel sama keelt ja kasutavad samu andmeid.

Millal on õige aeg sisseostetud finantsjuhi teenusele mõelda?

Hea uudis on see, et finantsjuhtimise juurutamiseks ei pea kohe palkama kallist täiskohaga finantsjuhti. Paljud kasvavad ettevõtted alustavad osalise koormusega või sisseostetud finantsjuhi teenusest, mis annab juurdepääsu strateegilisele finantsvaatele ilma täiskohaga töötaja püsikuluta. Oluline on alustada enne, kui probleemid ilmnevad, mitte pärast seda, kui pank on juba laenutaotluse tagasi lükanud või rahavoog on juba kriitiliseks muutunud.

Kui mõni eelpool kirjeldatud märkidest kõlab tuttavalt, on tõenäoliselt aeg mõelda, kuidas raamatupidamisele lisada strateegiline finantsvaade — ilma, et peaksite üle parda heitma seni hästi toiminud raamatupidamise.

Kokkuvõte

Kasvamine toob endaga kaasa keerukuse, mida raamatupidamise korrektsus üksi enam ei kata. Raamatupidaja annab teile usaldusväärse tagasivaate; finantsjuht aitab teil näha ette ja teha otsuseid, mis toetavad kasvu, mitte ei ohusta seda. Need kaks rolli koos — mitte kummagi arvelt — on see, mis eristab ettevõtteid, kes kasvavad kontrollitult, nendest, kes kasvavad kaosesse.

Järgmises artiklis vaatame lähemalt seitset märki, mis viitavad, et ettevõtet juhitakse pelgalt kõhutunde pealt, ning anname nõu, mida selle vastu ette võtta. Kui soovid juba praegu arutada, kus sinu ettevõte finantsjuhtimise teekonnal asub, võta meiega ühendust.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

1. Mis on suurim erinevus teljel finantsjuht vs raamatupidaja?
Raamatupidaja tegeleb minevikuandmetega (arved, kanded, maksudeklaratsioonid, bilanss), finantsjuht aga vaatab tulevikku (eelarved, finantsprognoosid, investeeringute analüüs ja strateegiline planeerimine).

2. Kas väikeettevõttel on vaja raamatupidajat või finantsjuhti?
Alustav või väike ettevõte vajab eelkõige korrektset raamatupidamist, et täita seadusest tulenevaid kohustusi. Finantsjuhi vajadus tekib siis, kui ettevõte hakkab kiiresti kasvama ja rahavoogude haldamine muutub keeruliseks.

3. Kas finantsjuhti peab palkama täiskohaga?
Ei pea. Paljudele kasvavatele ettevõtetele sobib ideaalselt sisseostetud ehk osakoormusega finantsjuhi teenus, mis tagab professionaalse strateegilise vaate ilma täiskohaga töötaja püsikuludeta.

The post Finantsjuht vs raamatupidaja first appeared on KL Raamatupidamine.

Kuidas valida finantsjuhti? Õige finantsjuhi valimisel tuleb hinnata kandidaadi võimet tõlkida numbrid juhtimisotsusteks, tema varasemat praktilist kogemust sarnaste äriprotsessidega ning julgust esitada kriitilisi küsimusi. Oluline on leida strateegiline partner, kes mõistab teie ettevõtte spetsiifilisi vajadusi, olgu selleks investeeringute kaasamine või kasumlikkuse tõstmine.

Paljud ettevõtjad jõuavad ühel hetkel punkti, kus nad saavad aru, et ainult raamatupidamisest enam ei piisa. Numbrid on küll olemas ja aruanded saavad esitatud, kuid selgust ettevõtte tegeliku seisukorra kohta ikka ei ole.

Kas ettevõte on tegelikult kasumlik? Kas kasv on päriselt jätkusuutlik? Kas raha kasutatakse õigesti? Kas järgmised otsused toetavad ettevõtte arengut või tekitavad hiljem lisapinget? Just siin tekibki küsimus: kas ettevõttel on aeg kaasata professionaalne finantsjuhtimine strateegilisel tasandil?

Ja kui vastus on jah, siis järgmine oluline küsimus on: kuidas valida finantsjuhti, kes on teie ettevõttele õige partner?

Miks on oluline teada, kuidas valida finantsjuhti?

Sest finantsjuht ei ole lihtsalt inimene, kes vaatab numbreid. Hea finantsjuht aitab sul juhina teha paremaid otsuseid, näha suuremat pilti ja juhtida ettevõtet suurema kindlustundega. Vastavalt Eesti raamatupidamise ja finantsaruandluse standarditele on oluline, et andmed oleksid usaldusväärsed ja läbipaistvad.

Õige finantsjuht aitab sul mõista:

• millest sinu ettevõtte kasumlikkus tegelikult sõltub
• kuhu raha päriselt liigub
• millised kulud tasub üle vaadata
• millal on õige aeg investeerida
• kuidas planeerida kasvu nii, et raha toetaks seda, mitte ei takistaks

Viis sammu, kuidas valida finantsjuhti oma ettevõttesse

1. Vaata, kas ta mõistab sinu ettevõtte päris vajadust

Kõik ettevõtted ei vaja finantsjuhti samal põhjusel. Üks ettevõte vajab abi eelarvestamisega, teine soovib kaasata lisaraha. Kolmas tahab mõista, miks müük kasvab, aga kasum mitte. Oluline on, kas partner saab aru, mida sinu ettevõte täna tegelikult vajab. Hea finantsjuht ei paku kõigile sama lahendust, vaid oskab näha teie äri kitsaskohti.

2. Hinda, kas ta oskab numbrid tõlkida otsusteks

See on üks olulisemaid oskusi. Finantsjuht ei loo väärtust sellega, et saadab sulle keerulise faili. Väärtus tekib siis, kui ta suudab öelda, mida need numbrid tähendavad, mis on sinu ettevõtte puhul kõige olulisem ja milliseid otsuseid oleks mõistlik järgmisena teha.

3. Vaata, kas tal on päris ettevõtete kogemus

Teadmised on olulised, aga ainult neist ei piisa. Hea finantsjuht on näinud päris elu olukordi: rahavoo pinget, kiire kasvu riske ja kasumi kadumist kulude sisse. Just praktiline kogemus aitab märgata neid detaile, mida ainult aruandeid vaadates ei näe.

4. Küsi, kuidas ta töötab

Sa ei vaja tõenäoliselt inimest, kes lihtsalt korra kuus faili saadab. Sa vajad partnerit, kes aitab sul ettevõtet teadlikumalt juhtida. Enne otsustamist tasub aru saada, kui tihti ta ülevaateid teeb, milliseid näitajaid jälgib ja kuidas teie omavaheline suhtlus toimima hakkab.

5. Vaata, kas ta julgeb küsida ka ebamugavaid küsimusi

Hea finantsjuht ei ole ainult kaasa noogutaja. Ta küsib: miks see kulu on kasvanud? Kas see teenus on tegelikult kasumlik? Kas ettevõte saab selle investeeringu päriselt endale lubada? Just need küsimused aitavad juhil näha seda, mis muidu võib jääda märkamata.

Ära vali finantsjuhti ainult hinna järgi

See on koht, kus tehakse väga sageli viga. Odavam teenus võib tunduda alguses mõistlik, aga kui sa ei saa selle tulemusel rohkem selgust ega tugevamaid otsuseid, siis võib see lõpuks maksma minna palju rohkem. Hea finantsjuht ei ole kulu – ta on investeering selgemasse juhtimisse.

Õige valiku puhul tekib tunne, et sul on ettevõtte rahast parem ülevaade ja otsuseid on lihtsam teha. Sa ei juhi enam ainult kõhutunde järgi, vaid tugined faktidele ja finantsmaailma parimatele praktikatele.

Kokkuvõtteks

Finantsjuhti valides ära vaata ainult CV-d või teenuse hinda. Vaata, kas see inimene mõistab sinu vajadusi ja aitab sul juhina tunda rohkem selgust. Õige partner ei tee sinu eest otsuseid, ta aitab sul teha paremaid otsuseid. See on oluline samm, et sinu ettevõte kasvaks teadlikult ja kasumlikult.

Kas tunned, et sinu ettevõttel oleks vaja rohkem finantsilist selgust? Kirjuta mulle ja vaatame koos üle, millist tuge sinu ettevõte täna tegelikult vajab.

The post Kuidas valida finantsjuhti first appeared on KL Raamatupidamine.

Millal on ettevõttel vaja finantsjuhti? Tavaliselt siis, kui raamatupidamisest üksi enam ei piisa ja juhtimisotsuste tegemiseks on vaja tugevamat finantsvaadet.. Peamised põhjused finantsjuhi kaasamiseks on investeeringute kaasamine, vajadus täpsete rahavoo prognooside järele ja soov tõsta äri kasumlikkust. Finantsjuhtimine aitab muuta numbrid selgeks tegevusplaaniks, tagades ettevõtte jätkusuutliku kasvu ja stabiilsuse.

Sageli arvatakse, et finantsjuhti vajab ainult suur ettevõte. Tegelikult ei sõltu vajadus ainult ettevõtte suurusest, vaid sellest, millises arengufaasis ettevõte on ja milliseid otsuseid tuleb teha.

Raamatupidamine aitab hoida korras mineviku andmed, esitada aruanded ja täita kohustused. Finantsjuhtimine aitab aga minna sammu edasi — mõista, mida need numbrid tegelikult tähendavad, kuhu raha liigub ja millised otsused mõjutavad ettevõtte tulemust kõige rohkem.

Finantsjuht aitab juhil vastata väga praktilistele küsimustele:

• Kas ettevõtte kasv on päriselt kasumlik?
• Kui palju lisaraha on tegelikult vaja?
• Kas kulud on kontrolli all?
• Kas tänased otsused toetavad ettevõtte pikaajalist arengut?

Millal on õige aeg kaasata finantsjuhtimine?

Finantsjuhti kaasatakse tavaliselt siis, kui ettevõttes on ees suurem muutus, kasv, investeering või vajadus saada parem kontroll raha üle. Professionaalne finantsjuhtimine tagab, et kõik äriotsused on andmetega põhjendatud.

Finantsjuhtimine ja startup-i investeeringute kaasamine

Üks sagedasemaid põhjuseid finantsjuhi kaasamiseks on rahakaasamine. Kui ettevõte soovib võtta laenu, kaasata investori või taotleda toetust, ei piisa ainult korras aruannetest. Vaja on selgeid finantsprognoose, läbimõeldud rahavajadust ja arusaadavat plaani.

Investor või pank tahab näha, kui palju raha ettevõte vajab, milleks seda kasutatakse, kuidas see aitab ettevõttel kasvada ja millal võib oodata tasuvust.

Praktiline näide: Aitasime ühte startup-i, kes valmistus investoritega läbirääkimisteks. Ettevõttel oli toimiv teenus ja esimesed kliendid olemas, kuid puudus selge finantsiline vaade, kui suur on tegelikult rahavajadus ja milliste eesmärkide saavutamiseks seda kasutatakse. Töötasime läbi ettevõtte tulumudeli, püsikulud ja prognoositava müügikasvu ning koostasime finantsprognoosid ja rahavoo vaate. Tänu sellele läks startup raha kaasamisele vastu palju tugevama ettevalmistusega.

Kui on vaja paika panna eelarved

Hea eelarve ei ole lihtsalt tabel. See on juhtimistööriist, mis aitab planeerida tegevust, seada eesmärke ja jälgida, kas ettevõte liigub soovitud suunas. Finantsjuhtimine aitab koostada realistliku eelarve, mis põhineb päris andmetel, mitte oletustel. See annab juhile kindlama aluse otsustamiseks ja aitab vältida “kõhutunde” põhjal juhtimist.

Kui kulud kasvavad ja kasumlikkus väheneb

Väiksemates ettevõtetes juhtub sageli, et müük on olemas, kuid kuu lõpus on ikka tunne, et raha ei jää alles. Sellisel juhul on vaja kulud detailselt üle vaadata ja hinnata, millised neist toetavad ettevõtte eesmärke ning millised mitte.

Praktiline näide: Aitasime ühte mikroettevõtet, kus omanik tundis, et rahaline pinge on pidevalt suur. Kaardistasime ettevõtte püsikulud, muutuvkulud ja ebaregulaarsed väljaminekud. Analüüsi käigus selgus mitu kulu, mis olid alles jäänud harjumusest, kuid ei loonud väärtust. Tulemusena sai ettevõte vähendada kulusid ja luua süsteemi nende jälgimiseks. Juhil tekkis selge ülevaade, kuhu raha liigub.

Kui juhil puudub selge finantsülevaade

Mõnikord tehakse otsuseid suuresti tunde põhjal. Finantsjuhtimine aitab paika panna, milliseid näitajaid regulaarselt jälgida ja kuidas teha otsuseid süsteemi järgi. See aitab muuta juhtimise rahulikumaks ja teadlikumaks.

Kui ees on suuremad otsused

Uue töötaja palkamine (sh täpne palgaarvestus), uue teenuse käivitamine või investeering seadmetesse mõjutavad kõik ettevõtte rahalist seisu. Finantsjuht aitab hinnata, kas ettevõte saab seda endale lubada ja millised on rahavooga seotud riskid.

Miks on finantsjuhti vaja?

Finantsjuhi väärtus seisneb tervikpildi nägemises ja otsuste tegemises kindla teadmisega. Sageli kaasatakse finantsjuht just siis, kui tahetakse kasvada targemalt, mitte lihtsalt kiiremini.

Kokkuvõtteks: Finantsjuhti ei kaasata ainult siis, kui ettevõttel on probleemid. Tihti kaasatakse ta siis, kui ettevõte soovib teha järgmise sammu teadlikumalt ja tugevama finantsvundamendiga.

Raamatupidamine näitab, mis on juba juhtunud. Finantsjuhtimine aitab otsustada, mis peaks juhtuma edasi. Kui soovid oma ettevõtte finantsid korda saada, võta ühendust KL Raamatupidamisega.

The post millal on ettevõttel vaja finantsjuhti first appeared on KL Raamatupidamine.

Paljud ettevõtjad lükkavad likvideerimise edasi, sest see tundub tüütu, keeruline ja bürokraatiast läbi imbunud. Tegelikult ei pea see nii olema. Kui kaasad kogenud partneri, saad kogu protsessi läbida selgelt, kiirelt ja turvaliselt — ilma lõputute dokumentide ja registritega maadlemata.

Miks ettevõtjad otsustavad ettevõtte likvideerida?

• Fookusemuutus — vana ettevõte jääb “rippuma”, kuigi tegevust enam ei toimu.
• Eesmärk on täidetud — näiteks projektiettevõtted.
• Tegevus ei ole enam kasumlik. 
• Halduskoormuse vähendamine — aruandluse ja järelevalve kohustuste lõpp. 

Näide:

Mari lõi 2017. aastal väikese OÜ, et pakkuda käsitööteenuseid. Mõne aastaga kasvas tema hobi täiskohaga tööks, kuid lõpuks ta müüs oma äri ja kolis välismaale. Firma jäi seisma — ei teeni tulu, aga aruanded tuleb endiselt esitada. KL Raamatupidamise abil likvideeris ta ettevõtte 4 kuuga ja pääses edaspidistest kohustustest.

Mida ettevõtte likvideerimine tegelikult tähendab?

• Otsuse tegemine ja likvideerija määramine. 
• Raamatupidamise korrastamine ja maksuarvestus. 
• Võlausaldajatele 4 kuud nõuete esitamiseks. 
• Vara ja kohustuste likvideerimine. 
• Ettevõtte kustutamine äriregistrist. 

Näide:

Andres juhtis 10 aastat väikest tootmisettevõtet, mis müüs oma tegevuse suuremale grupile. Ta likvideeris oma vana firma, et vältida hilisemaid segadusi ja topeltkulutusi. Kui ta poleks protsessi õigesti läbi viinud, oleks tal jäänud ettevõttesse maksuvõlg ning kohustus aruandeid esitada veel aastaid. 

Kuidas KL Raamatupidamine aitab Sul kõik lihtsamaks teha?

• Likvideerimisotsuse vormistamine ja likvideerija määramine 
• Likvideerimisbilansi koostamine ja raamatupidamise korrastamine
• Võlausaldajate teavitamine ja suhtlus ametiasutustega 
• Vara ja kohustuste likvideerimine 
• Kustutamistaotluse esitamine äriregistrile

Mittetegutseva ettevõtte likvideerimine alates 399 €, tegutseva ettevõtte puhul alates 600 € (+ raamatupidamiskulud). 

Miks tasub usaldada spetsialiste?

Likvideerimine võib tunduda lihtne, kuni jõutakse registrite, maksuhalduri ja aruandlusega seotud nüanssideni. Väike viga võib tähendada protsessi pikenemist, täiendavaid kulusid või isegi maksuhalduri vaidlusi. 

Näide: 

Klient proovis esmalt likvideerimist iseseisvalt. Vale dokument ja hilinenud teavitused pikendasid protsessi üle 8 kuu. Meie sekkumisel lahendati olukord 6 nädalaga ja ettevõte kustutati edukalt.

Alusta oma ettevõtte likvideerimist juba täna!

• Selge ja läbipaistev hind
• Kindel ajakava

Tekkinud küsimuste korral võta meiega ühendust!

👉 Broneeri tasuta tutvumiskõne siin.

The post Ettevõtte likvideerimine first appeared on KL Raamatupidamine.

Kui ettevõtte maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas, tuleb ettevõte registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena. Registreerumisavaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil 40 000 euro käibe piir ületati. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik.

Maksustatava aastakäibe hulka ei kuulu põhivara müügist tekkinud tulu. Registreerimiskohustust ei teki ka siis, kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive.

Äriregistri ettevõtjaportaalis on võimalik uue ettevõtte asutamise käigus registreerida loodav ühing kohe ka käibemaksukohustuslaseks ning registreerida töötajad.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine väiksema käibe korral

Alla 40 000 eurose aastakäibega ettevõte registreerige käibemaksukohustuslaseks juhul, kui plaanite osta toodangu valmistamiseks või teenuste osutamiseks kallist põhivara või toorainet nagu nt. arvutid, seadmed, tootmisliinid. Registreerimine annab õiguse saada tasutud arvetelt sisendkäibemaksu riigilt tagasi.

Sisendkäibemaksu suurus sõltub sellest, kui palju ja missuguse käibe tarbeks kaupa ja teenuseid ostsite.

E-äriregistris saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja varasemate andmete kohta. Saab otsida ka ettevõtjaid nime osa järgi või pärida konkreetse ettevõtja andmeid registrikoodi alusel.

Allikas: eesti.ee

Korras raamatupidamine on ettevõtte vundament. Võtame vastu uusi kliente!

The post Miks käibemaksukohustuslaseks registreerida? first appeared on KL Raamatupidamine.

Osaühingut saab asutada ka ilma osakapitali sissemakseta tingimusel, et ühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Osakapitali sisse maksmata saab asutada osaühingu üksnes füüsiline isik või mitu füüsilist isikut.

Osaühingu sissemakseta asutamine ei vabasta osanikke siiski sissemaksu tegemisest. Sissemakse tuleb teha pärast osaühingu asutamist. Enne osaühingu asutamist leidke vastused järgmistele küsimustele:

• Milline on tegevusala? Peab valima põhitegevusala, kasutades ametlikku Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit EMTAK.
• Mis saab osaühingu ärinimeks? Kontrolli valitud ärinime sobivust e-äriregistri nimepäringu kaudu.
• Kes on osanikud ja kes on juhatuse liikmed?
• Kui suur on osanike osakapitali sissemakse?
• Kus asub osaühingu tegevuskoht ja aadress?

Milliseid dokumente on vaja osaühingu asutamiseks?

Osaühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri. Asutamislepingu sõlmivad asutajad. Kui asutajaks on ainult üks isik, teeb ta asutamisotsuse. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

Osaühingu asutamisel nn. kiirmenetluses on võimalik kasutada tüüpdokumente, mis on kättesaadavad äriregistri infosüsteemis. Sel juhul asendab tüüppõhikiri notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja.

Määrata tuleb juhatuse liikmed. Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolekud liikmeks olemise kohta.

Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada panga- või makseasutuse teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemise kohta või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Kui asutate osaühingu notari abil, valmistab notar ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja.

Mida tuleb teha pärast osaühingu registreerimist?

Olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest tuleb:

• Tuleb avada osaühingule pangakonto, kuhu kantakse osaühingu osakapital, mille olite ettevõtte asutamisel kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ilma osaühingu äriregistrikoodita pangakontot avada ei ole võimalik.
• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda omavalitsuselt või vastavalt riigiasutuselt tegevusluba või litsentsi.
• Kui teie osaühingu planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida käibemaksukohustuslasena maksu- ja tolliametis.
• Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis töötamise registris.

Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on:

• lihtne ja kiire registreerimine;
• puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

Allikas: www.eesti.ee

Vajad abi ettevõtte registreerimisel? Võta ühendust siin, aitame rõõmuga!

The post Miks valida ettevõtte vormiks OÜ? first appeared on KL Raamatupidamine.