Paljud ettevõtjad lükkavad likvideerimise edasi, sest see tundub tüütu, keeruline ja bürokraatiast läbi imbunud. Tegelikult ei pea see nii olema. Kui kaasad kogenud partneri, saad kogu protsessi läbida selgelt, kiirelt ja turvaliselt — ilma lõputute dokumentide ja registritega maadlemata.

Miks ettevõtjad otsustavad ettevõtte likvideerida?

• Fookusemuutus — vana ettevõte jääb “rippuma”, kuigi tegevust enam ei toimu.
• Eesmärk on täidetud — näiteks projektiettevõtted.
• Tegevus ei ole enam kasumlik. 
• Halduskoormuse vähendamine — aruandluse ja järelevalve kohustuste lõpp. 

Näide:

Mari lõi 2017. aastal väikese OÜ, et pakkuda käsitööteenuseid. Mõne aastaga kasvas tema hobi täiskohaga tööks, kuid lõpuks ta müüs oma äri ja kolis välismaale. Firma jäi seisma — ei teeni tulu, aga aruanded tuleb endiselt esitada. KL Raamatupidamise abil likvideeris ta ettevõtte 4 kuuga ja pääses edaspidistest kohustustest.

Mida ettevõtte likvideerimine tegelikult tähendab?

• Otsuse tegemine ja likvideerija määramine. 
• Raamatupidamise korrastamine ja maksuarvestus. 
• Võlausaldajatele 4 kuud nõuete esitamiseks. 
• Vara ja kohustuste likvideerimine. 
• Ettevõtte kustutamine äriregistrist. 

Näide:

Andres juhtis 10 aastat väikest tootmisettevõtet, mis müüs oma tegevuse suuremale grupile. Ta likvideeris oma vana firma, et vältida hilisemaid segadusi ja topeltkulutusi. Kui ta poleks protsessi õigesti läbi viinud, oleks tal jäänud ettevõttesse maksuvõlg ning kohustus aruandeid esitada veel aastaid. 

Kuidas KL Raamatupidamine aitab Sul kõik lihtsamaks teha?

• Likvideerimisotsuse vormistamine ja likvideerija määramine 
• Likvideerimisbilansi koostamine ja raamatupidamise korrastamine
• Võlausaldajate teavitamine ja suhtlus ametiasutustega 
• Vara ja kohustuste likvideerimine 
• Kustutamistaotluse esitamine äriregistrile

Mittetegutseva ettevõtte likvideerimine alates 399 €, tegutseva ettevõtte puhul alates 600 € (+ raamatupidamiskulud). 

Miks tasub usaldada spetsialiste?

Likvideerimine võib tunduda lihtne, kuni jõutakse registrite, maksuhalduri ja aruandlusega seotud nüanssideni. Väike viga võib tähendada protsessi pikenemist, täiendavaid kulusid või isegi maksuhalduri vaidlusi. 

Näide: 

Klient proovis esmalt likvideerimist iseseisvalt. Vale dokument ja hilinenud teavitused pikendasid protsessi üle 8 kuu. Meie sekkumisel lahendati olukord 6 nädalaga ja ettevõte kustutati edukalt.

Alusta oma ettevõtte likvideerimist juba täna!

• Selge ja läbipaistev hind
• Kindel ajakava

Tekkinud küsimuste korral võta meiega ühendust!

👉 Broneeri tasuta tutvumiskõne siin.

The post Ettevõtte likvideerimine first appeared on KL Raamatupidamine.

Kui ettevõtte maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas, tuleb ettevõte registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena. Registreerumisavaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil 40 000 euro käibe piir ületati. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik.

Maksustatava aastakäibe hulka ei kuulu põhivara müügist tekkinud tulu. Registreerimiskohustust ei teki ka siis, kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive.

Äriregistri ettevõtjaportaalis on võimalik uue ettevõtte asutamise käigus registreerida loodav ühing kohe ka käibemaksukohustuslaseks ning registreerida töötajad.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine väiksema käibe korral

Alla 40 000 eurose aastakäibega ettevõte registreerige käibemaksukohustuslaseks juhul, kui plaanite osta toodangu valmistamiseks või teenuste osutamiseks kallist põhivara või toorainet nagu nt. arvutid, seadmed, tootmisliinid. Registreerimine annab õiguse saada tasutud arvetelt sisendkäibemaksu riigilt tagasi.

Sisendkäibemaksu suurus sõltub sellest, kui palju ja missuguse käibe tarbeks kaupa ja teenuseid ostsite.

E-äriregistris saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja varasemate andmete kohta. Saab otsida ka ettevõtjaid nime osa järgi või pärida konkreetse ettevõtja andmeid registrikoodi alusel.

Allikas: eesti.ee

Korras raamatupidamine on ettevõtte vundament. Võtame vastu uusi kliente!

The post Miks käibemaksukohustuslaseks registreerida? first appeared on KL Raamatupidamine.

Osaühingut saab asutada ka ilma osakapitali sissemakseta tingimusel, et ühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Osakapitali sisse maksmata saab asutada osaühingu üksnes füüsiline isik või mitu füüsilist isikut.

Osaühingu sissemakseta asutamine ei vabasta osanikke siiski sissemaksu tegemisest. Sissemakse tuleb teha pärast osaühingu asutamist. Enne osaühingu asutamist leidke vastused järgmistele küsimustele:

• Milline on tegevusala? Peab valima põhitegevusala, kasutades ametlikku Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit EMTAK.
• Mis saab osaühingu ärinimeks? Kontrolli valitud ärinime sobivust e-äriregistri nimepäringu kaudu.
• Kes on osanikud ja kes on juhatuse liikmed?
• Kui suur on osanike osakapitali sissemakse?
• Kus asub osaühingu tegevuskoht ja aadress?

Milliseid dokumente on vaja osaühingu asutamiseks?

Osaühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri. Asutamislepingu sõlmivad asutajad. Kui asutajaks on ainult üks isik, teeb ta asutamisotsuse. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

Osaühingu asutamisel nn. kiirmenetluses on võimalik kasutada tüüpdokumente, mis on kättesaadavad äriregistri infosüsteemis. Sel juhul asendab tüüppõhikiri notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja.

Määrata tuleb juhatuse liikmed. Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolekud liikmeks olemise kohta.

Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada panga- või makseasutuse teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemise kohta või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Kui asutate osaühingu notari abil, valmistab notar ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja.

Mida tuleb teha pärast osaühingu registreerimist?

Olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest tuleb:

• Tuleb avada osaühingule pangakonto, kuhu kantakse osaühingu osakapital, mille olite ettevõtte asutamisel kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ilma osaühingu äriregistrikoodita pangakontot avada ei ole võimalik.
• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda omavalitsuselt või vastavalt riigiasutuselt tegevusluba või litsentsi.
• Kui teie osaühingu planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida käibemaksukohustuslasena maksu- ja tolliametis.
• Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis töötamise registris.

Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on:

• lihtne ja kiire registreerimine;
• puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

Allikas: www.eesti.ee

Vajad abi ettevõtte registreerimisel? Võta ühendust siin, aitame rõõmuga!

The post Miks valida ettevõtte vormiks OÜ? first appeared on KL Raamatupidamine.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema maksustatav käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. Nii registreerimiseks kui registrist kustutamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks

Ettevõttel on võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud. Samuti on isikul õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks juhul, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport.

Registreerimisavalduse esitamisel peab isik tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alles alustab seda. Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.

Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas:

1. lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu

2. arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, mis tuleb tasuda riigieelarvesse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

3. tasuma käibemaksu Käibemaksuseaduses sätestatud korras

4. säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid

5. esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni ehk siis KMD ning 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni ehk siis TSD.

Käibemaksukohustuslasel on õigus maha arvata ettevõtluseks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks, mida nimetatakse sisendkäibemaksuks. Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Kui deklaratsiooni esitamise tähtaeg langeb nädalavahetuse peale, siis sellisel juhul lükkub esitamise ja maksude tasumise tähtaeg edasi esmaspäeva peale.

Maksu- ja Tolliamet teavitab kõiki uusi käibemaksukohustuslasi kuue kuu jooksul pärast registreerimist igakuiselt deklaratsioonide KMD ja TSD esitamise tähtaegadest e-kirjaga.

Maksukohustuslane võib esitada avalduse enda registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 40 000 eurot. Seega lähtutakse registrist kustutamise avalduse esitamisel eelkõige maksukohustuslase arvestustest, et tema järgneva 12 kuu käive ei ületa registreerimise piirmäära.

Kui maksukohustuslane või tema tegevus on lõpetatud ja lõpetamise kohta tehtud registrikanne on jõustunud ning maksuhaldur on saanud sellekohase teate, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.

Allikas: https://www.emta.ee/

The post Millal registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks? first appeared on KL Raamatupidamine.