Käive kasvab, uusi kliente tuleb juurde, meeskond suureneb – kõik märgid näitavad, et ettevõttel läheb hästi. Ja ometi tunneb omanik end rahaasjades ebakindlamalt kui kunagi varem: pangakontol napib raha täpselt siis, kui käive on kõige kõrgem, ning otsuseid – kas palgata uus inimene, võtta laenu või investeerida seadmesse – tehakse ikka kõhutunde järgi, sest keegi ei oska öelda, mida numbrid tegelikult näitavad.

See ei ole raamatupidaja süü. Raamatupidaja teebki oma tööd hästi: maksudeklaratsioonid on tähtaegselt esitatud, bilanss on korrektne, kanded on õiged. Probleem on selles, et kasvufaasis vajab ettevõte peale korrektsete andmete ka kedagi, kes neid andmeid tulevikku vaadates tõlgendab ja aitab teha otsuseid. See on finantsjuhi roll ning see erineb raamatupidaja rollist palju rohkem, kui enamik ettevõtjaid arvab.

Finantsjuht vs raamatupidaja: mõlemad täidavad erinevat rolli

Kõige lihtsam on mõelda sellest kui autojuhtimisest. Raamatupidaja on tahavaatepeegel – ta näitab täpselt ja usaldusväärselt, kust te tulete. Finantsjuht on GPS ja marsruudi planeerija korraga: tema küsimus ei ole “mis juhtus”, vaid “mis juhtub järgmisena, kui me nii jätkame” ja “mida peaksime tegema, et jõuda sinna, kuhu tahame”.

Lühidalt: raamatupidaja teeb ettevõtte finantsandmed korrektseks; finantsjuht teeb need andmed kasulikuks.

Miks kasv teeb finantsjuhtimise järsku palju keerulisemaks?

Väikeses, äsja alustanud ettevõttes on finantspilt tavaliselt lihtne: vähe kliente, vähe tarnijaid, üks-kaks rahavoo mustrit, mida omanik peas hoiab. Kasvades muutub kõik korraga keerulisemaks: kliente ja tarnijaid on rohkem, maksetähtajad on erinevad, laoseisu või tööjõukulu tuleb ette rahastada, uued töötajad ja uued turud toovad kaasa kulusid enne, kui need hakkavad tulu tooma.

Siit tuleb ka kasvavate ettevõtete kõige levinum ja ohtlikum eksiarvamus: kasum kasumiaruandes ei tähenda raha pangakontol. Ettevõte võib olla paberil kasumlik ja samal ajal maksejõuetuse äärel, kui arved laekuvad hilja, kulud kasvavad kiiremini kui laekumised või kapital on kinni laos ja pooleliolevates projektides. Raamatupidamine näitab seda tagantjärele – finantsjuhtimine peaks selle ette nägema ja ennetama.

NÄIDE: Tootmisettevõte kasvatas aastaga käivet ligi kolmandiku võrra. Uued suurtellimused eeldasid materjali ostmist ja lisatööjõu palkamist ammu enne seda, kui kliendid oma arved tasusid. Kasumiaruanne näitas kena kasumit, kuid pangakontol oli perioodiliselt nii vähe raha, et palkade maksmiseks tuli korduvalt kasutada arvelduskrediiti. Raamatupidamine oli täiesti korras, puudu jäi rahavoo prognoosist, mis oleks kasvu rahastamisvajaduse ette näidanud juba enne esimest suurtellimust.

Millised märgid näitavad, et vajate finantsjuhti?

Mõned selged signaalid, mille peale tasub tähelepanu pöörata:

• Otsuseid (töötajate palkamine, hinnastamine, investeeringud) tehakse pigem kõhutunde kui numbrite põhjal.
• Käive kasvab, aga rahavoog on ootamatult pingeline või ettearvamatu.
• Puudub selge ülevaade, milline toode, teenus või klient on tegelikult kõige kasumlikum.
• Eelarve ja tegelikkus lähevad korduvalt lahku, ilma et keegi oskaks täpselt öelda, miks.
• Pank, investor või suurem klient küsib finantsprognoose või -analüüsi, mida ettevõttes praegu keegi koostada ei oska.
• Juhtkonna koosolekutel räägitakse rohkem käibest kui marginaalist, rahavoost ja kasvu hinnast.

NÄIDE: Kiirelt kasvavas teenindusettevõttes suurenes kliendibaas aastaga korralikult, kuid juhtkonnal puudus ülevaade, milline kliendisegment on tegelikult kasumlik. Suuremad kliendid nõudsid rohkem lisateenust ja said suuremaid allahindlusi, mis nende tegeliku marginaali suuresti ära sõi. Alles pärast esimest marginaalianalüüsi selgus, et üks kolmandik käibest tõi ettevõttele vaid kümnendiku kogukasumist – otsus, mida ilma numbriteta lihtsalt näha ei oleks saanud.

Raamatupidaja ja finantsjuht ei ole konkurendid – nad on partnerid

Oluline on rõhutada: kasvav ettevõte ei pea valima raamatupidaja ja finantsjuhi vahel. Need kaks rolli täiendavad teineteist. Hea raamatupidamine on iga usaldusväärse finantsjuhtimise alus — ilma korrektsete ja õigeaegsete andmeteta ei saa finantsjuht midagi prognoosida ega analüüsida. Finantsjuht omakorda annab neile andmetele suuna ja tähenduse, mida raamatupidamise korrektsus üksi ei anna.

Praktikas tähendab see, et enamik kasvavaid ettevõtteid ei vaja kumbagi rolli “kas-või” põhimõttel, vaid mõlemat, sageli koos toimivat meeskonda, kus raamatupidamine ja finantsjuhtimine räägivad omavahel sama keelt ja kasutavad samu andmeid.

Millal on õige aeg sisseostetud finantsjuhi teenusele mõelda?

Hea uudis on see, et finantsjuhtimise juurutamiseks ei pea kohe palkama kallist täiskohaga finantsjuhti. Paljud kasvavad ettevõtted alustavad osalise koormusega või sisseostetud finantsjuhi teenusest, mis annab juurdepääsu strateegilisele finantsvaatele ilma täiskohaga töötaja püsikuluta. Oluline on alustada enne, kui probleemid ilmnevad, mitte pärast seda, kui pank on juba laenutaotluse tagasi lükanud või rahavoog on juba kriitiliseks muutunud.

Kui mõni eelpool kirjeldatud märkidest kõlab tuttavalt, on tõenäoliselt aeg mõelda, kuidas raamatupidamisele lisada strateegiline finantsvaade — ilma, et peaksite üle parda heitma seni hästi toiminud raamatupidamise.

Kokkuvõte

Kasvamine toob endaga kaasa keerukuse, mida raamatupidamise korrektsus üksi enam ei kata. Raamatupidaja annab teile usaldusväärse tagasivaate; finantsjuht aitab teil näha ette ja teha otsuseid, mis toetavad kasvu, mitte ei ohusta seda. Need kaks rolli koos — mitte kummagi arvelt — on see, mis eristab ettevõtteid, kes kasvavad kontrollitult, nendest, kes kasvavad kaosesse.

Järgmises artiklis vaatame lähemalt seitset märki, mis viitavad, et ettevõtet juhitakse pelgalt kõhutunde pealt, ning anname nõu, mida selle vastu ette võtta. Kui soovid juba praegu arutada, kus sinu ettevõte finantsjuhtimise teekonnal asub, võta meiega ühendust.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

1. Mis on suurim erinevus teljel finantsjuht vs raamatupidaja?
Raamatupidaja tegeleb minevikuandmetega (arved, kanded, maksudeklaratsioonid, bilanss), finantsjuht aga vaatab tulevikku (eelarved, finantsprognoosid, investeeringute analüüs ja strateegiline planeerimine).

2. Kas väikeettevõttel on vaja raamatupidajat või finantsjuhti?
Alustav või väike ettevõte vajab eelkõige korrektset raamatupidamist, et täita seadusest tulenevaid kohustusi. Finantsjuhi vajadus tekib siis, kui ettevõte hakkab kiiresti kasvama ja rahavoogude haldamine muutub keeruliseks.

3. Kas finantsjuhti peab palkama täiskohaga?
Ei pea. Paljudele kasvavatele ettevõtetele sobib ideaalselt sisseostetud ehk osakoormusega finantsjuhi teenus, mis tagab professionaalse strateegilise vaate ilma täiskohaga töötaja püsikuludeta.

The post Finantsjuht vs raamatupidaja first appeared on KL Raamatupidamine.

Paljud ettevõtjad lükkavad likvideerimise edasi, sest see tundub tüütu, keeruline ja bürokraatiast läbi imbunud. Tegelikult ei pea see nii olema. Kui kaasad kogenud partneri, saad kogu protsessi läbida selgelt, kiirelt ja turvaliselt — ilma lõputute dokumentide ja registritega maadlemata.

Miks ettevõtjad otsustavad ettevõtte likvideerida?

• Fookusemuutus — vana ettevõte jääb “rippuma”, kuigi tegevust enam ei toimu.
• Eesmärk on täidetud — näiteks projektiettevõtted.
• Tegevus ei ole enam kasumlik. 
• Halduskoormuse vähendamine — aruandluse ja järelevalve kohustuste lõpp. 

Näide:

Mari lõi 2017. aastal väikese OÜ, et pakkuda käsitööteenuseid. Mõne aastaga kasvas tema hobi täiskohaga tööks, kuid lõpuks ta müüs oma äri ja kolis välismaale. Firma jäi seisma — ei teeni tulu, aga aruanded tuleb endiselt esitada. KL Raamatupidamise abil likvideeris ta ettevõtte 4 kuuga ja pääses edaspidistest kohustustest.

Mida ettevõtte likvideerimine tegelikult tähendab?

• Otsuse tegemine ja likvideerija määramine. 
• Raamatupidamise korrastamine ja maksuarvestus. 
• Võlausaldajatele 4 kuud nõuete esitamiseks. 
• Vara ja kohustuste likvideerimine. 
• Ettevõtte kustutamine äriregistrist. 

Näide:

Andres juhtis 10 aastat väikest tootmisettevõtet, mis müüs oma tegevuse suuremale grupile. Ta likvideeris oma vana firma, et vältida hilisemaid segadusi ja topeltkulutusi. Kui ta poleks protsessi õigesti läbi viinud, oleks tal jäänud ettevõttesse maksuvõlg ning kohustus aruandeid esitada veel aastaid. 

Kuidas KL Raamatupidamine aitab Sul kõik lihtsamaks teha?

• Likvideerimisotsuse vormistamine ja likvideerija määramine 
• Likvideerimisbilansi koostamine ja raamatupidamise korrastamine
• Võlausaldajate teavitamine ja suhtlus ametiasutustega 
• Vara ja kohustuste likvideerimine 
• Kustutamistaotluse esitamine äriregistrile

Mittetegutseva ettevõtte likvideerimine alates 399 €, tegutseva ettevõtte puhul alates 600 € (+ raamatupidamiskulud). 

Miks tasub usaldada spetsialiste?

Likvideerimine võib tunduda lihtne, kuni jõutakse registrite, maksuhalduri ja aruandlusega seotud nüanssideni. Väike viga võib tähendada protsessi pikenemist, täiendavaid kulusid või isegi maksuhalduri vaidlusi. 

Näide: 

Klient proovis esmalt likvideerimist iseseisvalt. Vale dokument ja hilinenud teavitused pikendasid protsessi üle 8 kuu. Meie sekkumisel lahendati olukord 6 nädalaga ja ettevõte kustutati edukalt.

Alusta oma ettevõtte likvideerimist juba täna!

• Selge ja läbipaistev hind
• Kindel ajakava

Tekkinud küsimuste korral võta meiega ühendust!

👉 Broneeri tasuta tutvumiskõne siin.

The post Ettevõtte likvideerimine first appeared on KL Raamatupidamine.

Kui ettevõtte maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas, tuleb ettevõte registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena. Registreerumisavaldus tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil 40 000 euro käibe piir ületati. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik.

Maksustatava aastakäibe hulka ei kuulu põhivara müügist tekkinud tulu. Registreerimiskohustust ei teki ka siis, kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive.

Äriregistri ettevõtjaportaalis on võimalik uue ettevõtte asutamise käigus registreerida loodav ühing kohe ka käibemaksukohustuslaseks ning registreerida töötajad.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine väiksema käibe korral

Alla 40 000 eurose aastakäibega ettevõte registreerige käibemaksukohustuslaseks juhul, kui plaanite osta toodangu valmistamiseks või teenuste osutamiseks kallist põhivara või toorainet nagu nt. arvutid, seadmed, tootmisliinid. Registreerimine annab õiguse saada tasutud arvetelt sisendkäibemaksu riigilt tagasi.

Sisendkäibemaksu suurus sõltub sellest, kui palju ja missuguse käibe tarbeks kaupa ja teenuseid ostsite.

E-äriregistris saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja varasemate andmete kohta. Saab otsida ka ettevõtjaid nime osa järgi või pärida konkreetse ettevõtja andmeid registrikoodi alusel.

Allikas: eesti.ee

Korras raamatupidamine on ettevõtte vundament. Võtame vastu uusi kliente!

The post Miks käibemaksukohustuslaseks registreerida? first appeared on KL Raamatupidamine.

Osaühingut saab asutada ka ilma osakapitali sissemakseta tingimusel, et ühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot. Osakapitali sisse maksmata saab asutada osaühingu üksnes füüsiline isik või mitu füüsilist isikut.

Osaühingu sissemakseta asutamine ei vabasta osanikke siiski sissemaksu tegemisest. Sissemakse tuleb teha pärast osaühingu asutamist. Enne osaühingu asutamist leidke vastused järgmistele küsimustele:

• Milline on tegevusala? Peab valima põhitegevusala, kasutades ametlikku Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit EMTAK.
• Mis saab osaühingu ärinimeks? Kontrolli valitud ärinime sobivust e-äriregistri nimepäringu kaudu.
• Kes on osanikud ja kes on juhatuse liikmed?
• Kui suur on osanike osakapitali sissemakse?
• Kus asub osaühingu tegevuskoht ja aadress?

Milliseid dokumente on vaja osaühingu asutamiseks?

Osaühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri. Asutamislepingu sõlmivad asutajad. Kui asutajaks on ainult üks isik, teeb ta asutamisotsuse. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

Osaühingu asutamisel nn. kiirmenetluses on võimalik kasutada tüüpdokumente, mis on kättesaadavad äriregistri infosüsteemis. Sel juhul asendab tüüppõhikiri notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja.

Määrata tuleb juhatuse liikmed. Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolekud liikmeks olemise kohta.

Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada panga- või makseasutuse teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemise kohta või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Kui asutate osaühingu notari abil, valmistab notar ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja.

Mida tuleb teha pärast osaühingu registreerimist?

Olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest tuleb:

• Tuleb avada osaühingule pangakonto, kuhu kantakse osaühingu osakapital, mille olite ettevõtte asutamisel kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ilma osaühingu äriregistrikoodita pangakontot avada ei ole võimalik.
• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda omavalitsuselt või vastavalt riigiasutuselt tegevusluba või litsentsi.
• Kui teie osaühingu planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida käibemaksukohustuslasena maksu- ja tolliametis.
• Kui palkate töötajad, tuleb töötajad registreerida tööle asumise päeval Maksu- ja Tolliametis töötamise registris.

Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on:

• lihtne ja kiire registreerimine;
• puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

Allikas: www.eesti.ee

Vajad abi ettevõtte registreerimisel? Võta ühendust siin, aitame rõõmuga!

The post Miks valida ettevõtte vormiks OÜ? first appeared on KL Raamatupidamine.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema maksustatav käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. Nii registreerimiseks kui registrist kustutamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks

Ettevõttel on võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud. Samuti on isikul õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks juhul, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport.

Registreerimisavalduse esitamisel peab isik tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alles alustab seda. Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.

Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas:

1. lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu

2. arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, mis tuleb tasuda riigieelarvesse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

3. tasuma käibemaksu Käibemaksuseaduses sätestatud korras

4. säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid

5. esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni ehk siis KMD ning 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni ehk siis TSD.

Käibemaksukohustuslasel on õigus maha arvata ettevõtluseks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks, mida nimetatakse sisendkäibemaksuks. Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Kui deklaratsiooni esitamise tähtaeg langeb nädalavahetuse peale, siis sellisel juhul lükkub esitamise ja maksude tasumise tähtaeg edasi esmaspäeva peale.

Maksu- ja Tolliamet teavitab kõiki uusi käibemaksukohustuslasi kuue kuu jooksul pärast registreerimist igakuiselt deklaratsioonide KMD ja TSD esitamise tähtaegadest e-kirjaga.

Maksukohustuslane võib esitada avalduse enda registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 40 000 eurot. Seega lähtutakse registrist kustutamise avalduse esitamisel eelkõige maksukohustuslase arvestustest, et tema järgneva 12 kuu käive ei ületa registreerimise piirmäära.

Kui maksukohustuslane või tema tegevus on lõpetatud ja lõpetamise kohta tehtud registrikanne on jõustunud ning maksuhaldur on saanud sellekohase teate, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.

Allikas: https://www.emta.ee/

The post Millal registreerida ettevõte käibemaksukohustuslaseks? first appeared on KL Raamatupidamine.